Uudis

Uue silla ehitamine võib kohtuvaidlustesse takerduda
14.12.06

Autor: Teet Roosaar

Pärnu linnavalitsuse kava kehtestada järgmise aasta algul Raba-Aia silla detailplaneering ja alustada 2008. aastal silla ehitamist võib nurjata AS Decora, kes pole rahul senise parkla kadumisega.

“Meil pole mingit probleemi selle planeeringu põhjalaskmisega,” sõnas firma esindaja Rauno Aaslaid maavalitsuses toimunud detailplaneeringu avalikul arutelul. “Eks ummikus seisjad siis tea, kes ei soovi Pärnusse uut silda,” ei jäänud Pärnu abilinnapea Mart Alliku võlgu.

15 või 40 miljonit?

Sel aastal puhkenud vaidlused, kas rajada Pärnu uus sild Raba-Vingi või Raba-Aia joonele, on Alliku sõnul taandatavad kahele numbrile. Vingi variant eeldaks hulga elumajade ja Männipargi lasteaia lammutamist, mis maksaks kaugelt üle 40 miljoni krooni, Raba-Aia sillakoridor aga Lai 10 hoonestusõiguse omanikule Rumer Arendusele 15 miljoni maksmist.

Linnaarhitekt Ülar Saar peab Raba-Aia eeliseks ristmike hajutamist ja selget randapääsu. “Raba-Aia sild saab olema värav, mis viib edasi randa. Praegu ekslevad võõrad kesklinna kitsaste tänavate labürindis,” rääkis ta.

Loomulikult ei lahenda üks sild kõiki liiklusprobleeme. Järgmisena tuleks Saare hinnangul välja ehitada Papiniidu tänava pikendus Tammsaare puiesteeni, mis viiks autod üle Papiniidu silla.

Via Baltica tööversiooni järgi võib ühe Papiniidu silla asemel olla tulevikus kaks silda – kumbki eri sõidusuuna jaoks – ning Papiniidu tänav jääks kohalikuks tänavaks.

Raba-Aia silla ehitamise kavatsus on linnavalitsuse vastuollu viinud sillakoridoriäärsete ettevõtete ja osa linnakodanikega. Kaido Kruusojale ja Viljo Vetikule kuuluv Rumer Arendus tahaks ligi 4000 ruutmeetri suuruse maatüki loovutamise eest võimalikult rohkem raha, Decorale ei meeldi avaliku parkla kasutamise võimalusest ilmajäämine.

Rumer Arenduse maakasutusõiguse kompenseerimiseks on järgmise aasta eelarve projektis 15 miljonit. Kas firma sellega rahule jääb, on iseasi. Firma esindaja Romek Kosenkranius avaldas lootust, et mingil ajal jõutakse siiski kokkuleppele.

“Ajakirjanduses on väidetud, nagu oleks uut silda vaja Port Arturi kaubamajadele,” ütles Kosenkranius. “See küll silla asukoha valikus rolli ei mängi, pigem jääme ühe maatüki arendamisvõimalusest ilma.”

Decora oma huvi otsesõnu välja ei ütle. Rauno Aaslaid heitis detailplaneeringu arutelul linnavalitsusele ette, et Vingi variandist loobumiseks pole sisulisi põhjendusi koos analüüsi, võrdluste ja kaalutlustega, tegelikult aga häirib firmat linna maal parkimisvõimalusest ilmajäämine.

Parkla või sild?

Saare arvamuse kohaselt saab Decora parkimisprobleeme lahendada teisiti ja linn on valmis neile selleks vastu tulema. Decora krunti sillakoridor ei riiva.

Ülejäänud planeeringule vastuväidete esitajad diskuteerivad linnavalitsusega linnaehituslike põhimõtete pärast. Eino-Jüri Laarmanni arvates lülitaks Vingi variant Suur-Jõe tänava paremini linnaliiklusesse, Saare ütlust mööda saaks Suur-Jõe tänavat sillaga ka teisiti ühendada.

“Pärnu Vee kontor viiakse varsti mujale, siis saab Suur-Jõe suubumise lahendada,” lausus Alliku.

Riigikogu liige Mark Soosaar eelistaks Raba tänavat näha ühesuunalise Ehitajate tee poole viiva tänavana ja Männi tänavat ühesuunalise linna poole viiva tänavana. “Aia tänava joonele tulev sild ei hajuta liiklust, vaid toob seda kesklinna juurde,” väitis Soosaar.

Saare sõnade kohaselt on linnavalitsus aastakümneid arvestanud Raba tänava sillakoridoriga, vaidlus on pigem kesklinna poolel. Samuti lähtub Raba tänava sillakoridorist Via Baltica projekt. Viie tänava ristmiku liiklussõlmest loobusid liikluse projekteerijad ummikute kartuses, Aia tänava pikendus aitab liiklust paremini hajutada, rääkis ta.

Vastuväite tagasivõtmist kaaluv arhitekt Tõnis Palm tõdes, et linnale on silda hädasti vaja, kuid valitud on kõige lihtsam ja odavam lahendus. “Rääma otsa annaks teha kahetasandilise, tänava alt läbi,” ütles ta.

Saare jutu järgi tehakse ka Via Baltica järgnevaks 30 aastaks valdavalt fooriristmikega. “Territoorium on reserveeritud kahetasandilise jaoks,” sõnas ta.

Detailplaneeringu arutelu käigus otsustas linnavalitsus Rääma tänava planeerida neljarealisena ja Laia tänava kolmerealisena.

“Uus detailplaneering lükkaks silla ehitamise aasta-poolteise võrra edasi,” rääkis abilinnapea Alliku. “Oleme teinud enda arvates parima, ka teised asukohavariandid võivad tekitada vaideid ja kohtuvaidlusi.”