Uudis

Kõrghooned ja avalik huvi
16.08.07

Autor: Karri Tiigisoon, Pärnu linnaarhitekt, teenistuse juhataja

Pärnus on kõrghoonestuse teema taas kuumenemas. Tallinnas ja Tartus kerkivad uued tornid üksteise järel ning arendajad ootavad kannatamatult, millal Pärnu saab endale ometi esimese pilvelõhkuja.

Leian, et linnaarhitekti roll on seista eelkõige avalike huvide eest linna ruumilises arengus, seetõttu pean oluliseks selgitada mõningaid teemasse puutuvaid seisukohti, mida pole siiani laiemalt käsitletud. Pärnu linna avalikkusele võib jääda mulje, et sel teemal on otsused juba tehtud. Lahtisi otsi on siiski palju.

Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga

Kõrghoonete paigutamine Pärnu kesklinna on väga oluline ja põhimõtteline muudatus nii Pärnu linna üldplaneeringus kui linna edaspidises ruumilises kujunemises. Pärnu linnavolikogu on algatanud arhitektuursete tingimuste teemaplaneeringu, mida esialgu sooviti algatada kõrghoonete teemaplaneeringu nime all. See näitab selgelt teema olulisust linnaruumi planeerimise seisukohalt.

Samuti algatas Pärnu linnavolikogu äsja uue üldplaneeringu koostamise, mis väljendab soovi viia kehtiv üldplaneering muutuva ajaga kooskõlla, ja seda linna kui terviku huve arvestades. Peale selle on volikogu kehtestanud teisigi linna arengudokumente (Agenda 21, linna arengukava) ja loomulikult oleks vale, kui neid ei vaadeldaks omavahel kooskõlas. Kõige olulisemana pean silmas neis dokumentides rõhutatud säästva arengu järgimise vajadust, mis puudutab üsna otseselt kõrghoonestuse rajamist.

Planeerimisseadus võimaldab üldplaneeringut detailplaneeringu kaudu põhjendatud vajaduse korral muuta. Arvestades detailplaneeringu ulatust, olen seisukohal, et kõrghoonestuse planeerimise puhul ei ole selline lähenemine sisuliselt õige.

Kõrghoone ja selle mõju

Kõrghoone ei ole ainult kõrge maja. Sellel pole mitte ainult oluline ruumiline mõju, kõrghoone on ka olulise keskkonnamõjuga objekt. Kõrghoonega kaasneva mõjuna pean üheks tähtsamaks teguriks just transporti. Kui Pärnu kesklinna kavandada mitu kõrghoonet, vajavad need väga suurel määral parkimisruumi ja head ligipääsu. See omakorda seab suure koormuse olemasolevale infrastruktuurile ja selle eest peab maksma juba linn ehk maksumaksja.

Linna tulevikueesmärk on kesklinnas transpordikoormust vähendada ning anda eelised just kergliiklusele ja ühissõidukitele. See asjaolu näitab selgelt, et teema väljub nii detailplaneeringu kui arhitektuursete tingimuste teemaplaneeringu raamidest. Kõrghoonestuse teema ning selle mõju Pärnu linna arengule tuleb käsitleda kompleksselt.

Kõrghoonestuse positiivsed küljed

Kõrghoonestus on hea võimalus tihendada Pärnu keskust ja tõsta selle ruumilist atraktiivsust. Linna ruumilise kvaliteedi üks mõjutegureid on seal elavate inimeste tihedus. Uus linnaruum mõjutaks teenuste kvaliteeti ja meelitaks rohkem inimesi kasutama linnaruumi. Linna asend Pärnu jõe kallastel annab selleks suurepärased eeldused.

Võib-olla on kõrghoonestuse kaudu tekkiv kontrast aedlinna idülli ja tiheda kesklinna vahel mootor, mis lisaks Pärnule vitaalsust. Pärnu potentsiaal jõelinnana ning Tallinna ja Riia vahelise linnana on veel paljuski kasutamata.

Linn jääb arendajatele jalgu?

Mida tihedamaks kujuneb linn, seda suurem on vajadus kvaliteetse, efektiivse ja põhjaliku linnaplaneerimise järele, see on aga valdkond, millel on Eesti omavalitsustes ja Pärnus veel palju arenguruumi.

Kui arendajad korraldavad enda initsiatiivil arhitektuurikonkursse, on oht, et linn ei jõua oma plaanide koostamisega sammu pidada. Iga arendaja arendab õhinaga oma maatükikest, aga linna ruumiline areng tervikuna kipub jääma puudulikuks. Ma ei pea absoluutselt õigeks ideed, et kohalik omavalitsus on vaid kontrollorgan, kes kontrollib planeeringute vastavust seadusele. Avalik huvi eeldab palju enamat.

Nii nagu kontserdimaja ja raamatukogu, ehitatakse kõrghooned ja nende ümber kujunev keskkond aastakümneteks. Kasu kõrghoonestusest oleks Pärnule maksimaalne, kui see saaks kavandatud kvaliteetselt, säästva ja jätkusuutliku arengu printsiipe ning volikogus vastu võetud linnaarengu alusdokumente ja seaduse mõtet järgides.

Kuidas edasi?

Praegu on arengutempo ülikiire ja paljud protsessid kulgevad paralleelselt.

Soovin väga, et otsusele ehitada Pärnusse kõrghooneid eelneks kõigepealt põhjalik ruumiline analüüs, mis seotakse arhitektuursete tingimuste teemaplaneeringusse.

Seejärel tuleb käsitleda kõrghoonestuse mõju linnaliiklusele ning otsida võimalusi transpordi kahjulikku mõju vähendada, efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust parandada. See on punkt, milles on Euroopa ja põhjamaad meist väga kaugel ees ning millega tegelemine saab olla vaid linna ülesanne.

Lasta siin arengul vabalt vohada oleks kuritegelik. See oleks tulevikus Pärnule kui kuurortlinnale otsene oht. Arvestades, et arhitektuursete tingimuste teemaplaneering ja linnaliikluse arengukava võivad valmida juba lähitulevikus, tuleks hoiduda rutakatest otsustest.

Arvan, et me ei pea tingimata ära ootama uue üldplaneeringu valmimist, kuid kordan: kõige hädapärasemad küsimused tuleb lahendada linna kui terviku huvidest lähtuvalt.

Avalik huvi

Kõrghoone avalikus ruumis on nagu teatripilet esimeses reas ja see tähendab seda, et sellest saadav kasu peab olema linnale maksimaalne. Turismilinnana on Pärnu avaliku ruumi kõrge kvaliteet ja terviklik areng linna oluline avalik huvi.

Mida kaalukamaid otsuseid soovitakse teha, seda kaugemale ulatub selle mõju nii ajaliselt kui ruumiliselt. Õhin võtta vastu ajalooline otsus ei tohi enda alla suruda vastutust tuleviku ees.

Linnaplaneerimises on vaja leida viise, kuidas see saaks kulgeda võimalikult efektiivselt ja parimat ajupotentsiaali ära kasutades, siis võivad maksumaksjad ja arendajad öelda, et nad on saanud oma raha eest parimat avalikku teenust.